Tere!
Nüüd oleme olnud 3 nädalat Pinnaroos. See on rohkem kui 150km Kingston on Murrayst ja põhimõtteliselt täiesti üksik koht (in a middle of nowhere, nagu kohalikud ütlevad). Ega siin polegi midagi peale töö teha, seega hea koht raha säästmiseks. Esimesed kaks nädalat olime sibulates ja puhastasime masina lindililt tulevat kraami. Sellega pidi meie töö siin lõppema, õnneks tuli kartul peale ja saame siin rohkem olla. Kuna harvester läks katki siis sel nädal oli meil vaid üks tööpäev (neljapäev). Reedel (täna) jäi töö ära vihma tõttu. Eile hakkas sadama ja ladistas kogu öö, hommikul boss helistas ja teatas, et töö jääb ära ja jätkame esmaspäeval.
elame siin karavan pargis ja meie käsutuses on väike karp- maja, mille eest me maksame nädalas 50 dollarit nägu (odav). Maja kõrval on köök, pesumaja, dussiruumid jne.
Siin kõrval asub ka väike loomapark, kus asuvad kängurud, emud, üks must luik ja linnud. Eelmisel laupäeval käis hooldaja neid söötmas ja siis me pääsesime Mirjamiga sisse ja saime kängurudele pai teha. Mees rääkis meile, et erinevat värvi loomad on eri paigust: kollased siit, mustad Põhja- Austraaliast ja sinakad teiselt poolt Murray jõge. Üldiselt peab kängurudest eemal hoidma sest nad võivad agresiivseks muutuda. Kui inimene annab neile süüa ja toitmise lõpetab siis nad tahavad veel ja haaravad oma esikäppadega sind hardesse ja tagajalgadega kraapides võivad su sisikonna välja kiskuda (umbes sama kui ahvid tõstavad kisa kui loomaaia külastajad nende ebaseadusliku toitmise lõpetavad, seletas mees) . Emud pidid munema korraga kuni 12 muna, iga 1-2 päeva tagant ja mune haudub ja linde kasvatab isaslind. Mees otsib emude peidetud munad üles ja lööb munad katki. Emud on siis natuke agressiivsemad aga mitte eluohtlikud. Emude suled kasvad alati kahekaupa, seda nägime ise ka ja saime eksemplaarid kaasa:)
Linnupuuris on üks vahva kakaduu, keda me õpetasime eesti keelt rääkima. Hommikuti kui on valge siis ta karjub meile kaugelt "Tere- tere"! Käime teda külastamas ja söödame teda saarepuu seemnetega. Teda ei jäta ka külmaks Mirjami dressipluus, mida ta väga elegantse liigutusega läbi võrkaia haaras. Ta liigutab ka pead nii nagu meie ja karjub juurde "nananaa". Talle meeldib ka lihtsalt meid uurida ja ta hakkab südantlõhestavalt jälle "Tere- tere" karjuma kui me minekut teeme. Mitte ainult inimeste jaoks pole lahkuminekud rasked:)
Õnneks asub Pinnaroos ka raamatukogu ja siin on internet tasuta. Siit saame ka filme laenutada, eriti lai valik pole aga parem kui mittemidagi.
Sõitsime esmaspäeval Loxtonisse (103 km), see on lähim linn kus asuvad suuremad poed ja esmatarbekaubad, nagu fotokaamerad ja jalanõud. Avastasime, et peagi hakkab pool aastat läbi saama ja meil pole ikka fotokat, ostsime siis endale ühe vidina. Mirjam sai endale kinnised jalanõud, siin on kohati suht jahe.
Bussiga oli ka vahejuhtum. Sõitsime töölt koju ja korraga aku tühi ja buss surnud. Õnneks oli ülemus abivalmis ja tuli akut laadima. Ühendasime akud ja saime bussi käima ning sõitsime kuuri tagasi. Üks polt oli generaatoris puudu ja generaatori rihm ei vedanud korralikult. Aku ei laadinud end sõidu ajal piisavalt ning nii see täistuledega sõitmine meile lõppes. Siis tuli ka välja, et õhutoru on katki läinud. Andrew (ülemus) oli nii kena, et parandas need asjad ja järgmisel õhtul oli buss taas meie käsutuses. Täna viisin bussi teenindusse, õlivahetus ja muud väiksed asjad.
Kui kartul läbi saab, on plaan üles põhja minna, Queensland.
Musta leiba tahame süüa, tuleb veel natuke oodata!
Head Jüriööd kõigile!
