Elu veereb edasi!

24.11.2008
Tere jälle. Rannas käidud ja ära põletud. Ookeanis käisime ujumas, ega Scarborough`s väga suuri laineid pole ja surfareid seal ka ei näe. Rand on lainemurdjaid täis tikituid. Tahaks teile rohkem pilte näidata aga orkut laeb pilte nii aeglaselt alla, et see pilt pingviinidest ongi vist praegu ainukeJ.
Nüüd siis hosteli elust. Rahvaid on siin igasuguseid : eestlasi, prantslasi, itaallasi, sakslasi ja hunnik kilisid, kellede rahvuseid me ei oska määrata. Kui eurooplased pigem lällavad ja joovad siis kilid istuvad kogu aeg köögis ja muudkui hakivad, keedavad, praevad ja siis söövad seda kõike. Kusjuures eestlasi on siin kõige rohkem. Õhtul on ikka nii, et eestlased istuvad suure, pika laua ümber ja ajavad odavat austraalia veini sisse. Teised rahvad on pigem segunenud, sest neid pole nii palju. Aga see pole muidugi tüüpiline Austraaliale, siia hostelisse lihtsalt on tulnud nii palju eestlasi. See on ka linna parim hostel backpackeritele (need oleme meie).
Hostelis on olemas köök, pesumasinad, piljard, teleritoad, internet. Net on kallis ja kui keegi tahab msn- s rääkida siis pigem Eesti aja järgi 2st 4ni õhtuti.
Kõige kallim on Austraalias söök. Selle peale läheb ropult raha. Aga kui otsida ja arvutada siis saab makaronide ja hakklihaga odavamalt ka läbi (nagu EestiskiJ). Esimesel hommikul läksime omletti sööma ja see maksis 16 dollarit (mingi 130 eeki). Siuke väike, isutekitaja ainult.
Oleme nüüd juba üle nädala agaralt tööd otsinud. Paraku on jahe kevad siin ja see tähendab, et viljad valmivad kauem ning tööd lükkuvad kogu aeg edasi. See aga ei tähenda, et üldse tööd ei ole. Kuna meie soov on minna esialgu farmi siis lihtsalt sedalaadi tööd napib, kus poissi ja tüdrukut mõlemat soovitakse. Vahendusbürood on kõik juba tuttavad ja meiegi oleme neile tuttavad. Siin on see ainuke taktika, sa pead neile pidevalt pinda käima. Kui nägu on tuttav siis ta eelistab seda võõrale. Täna saime ühest otsast kinni ja nüüd peame paar päeva kannatlikult ootama. Lehekuulutused on ka kõik läbi töödeldud. Leidsime pakkumise paarile, kes haldaksid autokaravani. See tundub igati põnev olevat ja majutus on ka tööandja poolt. Saatsime oma cv- d ja saime ka vastuse. Ühesõnaga protsess on pooleli.
Nii nagu meie hostel on pungil eestlastest oli ka täna vahendusbüroo eestlasi nii täis, et direktor tegi ettepaneku jagada tööotsijad kahte ossa: eestlased ja teised J.
Kui me maale liigume siis loodetavasti saame ka netti, sest eks põnevamad seigad on veel ees ja meiegi oleme hosteli elust pisut tüdinenud.