Pemberton

02.12.2008
Tervitusi Pembertonist!
Beatty Lodge`s viimane õhtu oli päris põnev. Kui me linnapealt tööotsingutelt tagasi tulime, oli maja pime ja suitsuhaisu täis. Tuli välja, et keegi oli oma toa põlema pannud. See oli üks austraallane, kes kunagi Beatty Lodge`s kõvasti jõi ja selle tõttu sealt välja visati. Nüüd siis mõtles, et tuleb tagasi ja paneb maja põlema. Õnneks eriti hull see asi ei olnud. Kahjustada sai ainult see üks tuba ja kõrvaltoad. Siiski oli meil natuke kahju sealt lahkuda.
Uues kohas tuli meil ööbida ainult üks pikk öö neljases toas koos lohakate meestega. Oeh... Tuba oli täielik seapesa ja meil polnud ruumi isegi oma kohvreid kuhugi panna. Kutid ise olid muidu sõbralikud, mis siis, et haisesid ja üks neist häälitses ja röhitses enne magama minekut.
Hommikul oli hea meel sealt minema saada. Meid ootas ees pikk tee Pembertoni, kus pidime endale töö saama. Ka Jaanus ootas meid ees, kuigi ta ei teadnud midagi meie tulekust. Tegime talle üllatuse.
Meil läks nii hästi, et saime siin kahepeale ühe toa samas majas, kus elab Jaanus. Siin majas elab 6 prantslast ja 5 eestlast. Samal ajal, kui me asju lahti pakkisime ja sättisime, tuli ka Jaanus kohale, kes sai suure üllatuse osaliseks.
Pemberton on väike kohake, kus polegi midagi erilist teha. Mõned üksikud vaatamisväärsused. Pühapäeval käisime metsas vaatamas ühte suurt puud, mis oli üle 60 meetri pikk. Selle otsa sai ka ronida. See oli päris hirmus. Proovisin mõned meetrid minna aga siis otsustasin kähku ümber. Madis muidugi käis seal üleval ära.
Praegu siis on seis selline, et Madis on tööl ja korjab avokaadosid. Minul veel tööd ei ole. Minu töö pidi hakkama järgmisest nädalast aga võibolla ka varem. Tahaks küll juba tööle saada. Igav on. Võtaks päikest aga päikest pole. Ilmad on siin halvad. Nagu Eesti suvi. Kõik teised on tööl. Täna siin koristasin natuke. Varsti lähen poodi ja hakkan Madisele süüa tegema.